Chios
omab üht suurimat raamatukogu Kreekas - "Admantios Koreas"
raamatukogu. Avati aastal 1792, ühe osakonnana
Suurest Chioslaste Koolist. Täna kuulub sellele raamatukogule üle 130,000
köite raamatuid.
Peale suuruse teeb selle raamatukogu huvitavaks raamatute päritolu.
Esimesed raamatud on annetatud Adamantios Koraese poolt, kes on ühtlasi ka
raamatukogu rajaja, ning paljud raamatud on tulnud tema sõpradelt,
enamasti välismaal elavad kreeklased. Hiljem sai raamatukogu palju
raamatuid Argenti perekonnalt, kes oli vastutav tähtsate köidete osas
hilistel 70ndatel. Paljud teised Chiose elanikud on
annetanud raamatuid oma erakogudest nagu näiteks kaalukad annetused
Ioannis Andreadis, Zorzis
ja Tarse Dromokaitou, Alex.
Pachnos, Georgios Michalinos, Alex. Votsanis,
Leonis Kalvokoresis
ning Georgios Theotokase
poolt.
Enne Chiose tragöödiat 1822 aasta oli see kogu regiooni tähtsaim
raamatukogu. Peale 1881 a. maavärinat viidi raamatukogu üle uude hoonesse,
kus see
asub tänapäevani. Uuele hoonele lisati teine korrus aastal
1948 Philip Argenti poolt.
Tänapäeval kuulub Adamantios Korease
raamatukogu Haridusministeeriumi Raamatukogude Osakonna alla. Nad
avaldavad ka sisukaid katalooge ja arhiive raamatute kollektsioonidest.
Raamatukogust on võimalik laenutada raamatuid ning neil on Chiose külade
vaheline mobiilne raamatukogu. Viimased aastad on nad töötanud selle
kallal, et moderniseerida koostööd kasutajate, külastajate ja teadlaste
vahel.
Koraese
elulugu
Adamantios
Koraes on sündinud
Smyrnis aastal 1748 Chiose käsitöölase pojana. Tema isa oli Ioannis Koreas ja
ema Thomeatha Risiu. Ta alustas õpinguid Kreekas ning jätkas Amsterdamis kuni
aastani 1778, mil ta alustas oma karjääri äri vallas, õppis teaduslikku ja
filosoofilist kirjandust, võttis mitmeid võõrkeele tunde. Oli aktivist, võttis
osa paljudest tudengiliikumistest. Paar aastat peale isamaale naasmist läks ta
taas välismaale. Seekord Montpellier´i, et õppida meditsiini, sealt pöördus
Pariisi, kus tegeles teaduslike uuringute ja nende avalikustamisega.
Kogu oma elu jooksul töötas ta edukalt mitmetel erinevatel aladel nagu
näiteks meditsiin, eetika ja filosoofia. Tema tööd said palju vastukaja nii
Kreeka,
Euroopa kui ka USA ühiskonna poolt.
Eriti tähtis on tema etniline
kuuluvus, kuna ei
leidunud
ühtki ajaloolist ega päevakajalist Kreeka küsimust millega ta kursis polnud, ta
jagas alati oma valgustavat arvamust.
Samas toetas ta ka igal võimalikul viisil koole. Kõrgeimaks väärtuseks tema
silmis olid vabadus ja demokraatia, ta kritiseeris ja oli kategooriliselt
autortaarse korra vastu.
Üheks
suurimaks saavutuseks tema elus oli see, et ta rajas Pariisi
muljetavaldava raamatukogu, mille 3,500 raamatut ta tahtis, et oleks saadetud
Chiose raamatukogule. See soov täideti, siis kui otsustati luua tänapäevane
"Adamantios Koraes"
raamatukogu. Raamatud saadeti alles peale mitmeid avaldusi. Koreas suri aastal
1833, nähes suure osa oma isamaa vabanemist, aga kahjuks mitte Chiose
vabanemist.